2 Nasonal Visen
Ol sitisen blong Vanuatu, ol turis, ol bisnis mo gavman blong enjoyem ful benefit blong wan seif, sekiu mo fleksibol cyber spes blong mekem se oli gat akses
long save mo sherem infomeisen wael andastaning mo adresem ol risk, blong
rediusim ol benefit blong ol kriminol.
2.1
Wetem visen ia yumi eim blong protektem ol pipol, ol bisnis mo
gavman mo provaedem neseseri sekiu framwok blong ajivim ol eim we
oli divelopem mo difaenem long Nasonal ICT Polisi.
2.2
2.3
32
Blong ajivim visen ia, yumi identifaem 5 gol:
2.2.1
Divelopem neseseri oganaesesenol strakja wetem wan fokas
blong yusum ol eksisting strakja long Vanuatu mo long rijen;
2.2.2
Difaenem mandatori teknikol Cybersekuriti minimum
standed blong ol opereta blong kritikol infrastrakja mo
provaedem ekspetis mo ol besik tul mo sives blong ol sitisen,
ol bisnis mo gavman;
2.2.3
Reinfosem ligol framwok long Vanuatu blong mitim
hae rijenol mo intenasonal standed blong protektem ol
fandamentol raet mo tu ol kriminol aktiviti, investigeisen,
elektronik evidens mo intenasonal koperesen;
2.2.4
Tekem level blong save abaot Cybersekuriti mo ol wei blong
protektem akensem cyber tret blong ol sitisen mo bisnis blong
Vanuatu long hae level; mo
2.2.5
Riplae long globol neija blong ol Cybersekuriti tret tru long
wei blong mekem i kam strong moa abiliti blong Vanuatu
blong tekpat long intenasonal koperesen akensem ol tret
olsem.
Gavman hemi awea se blong konekt long sabmarine kebol bae hemi
gat wan bigfala impakt long ol eim blong konektem moa pipol long
Vanuatu long Intenet. Antap long hem, gavman hemi awea se wetem
inkris long bandwidth wetem niu sevis bae hemi availebol mo sam
long olgeta bae oli go wetem ol sekuriti konsen. Olsem risal, gavman
hemi givim praeoriti long wan taemli implimentesen blong polisi
blong mekem sua se oli implimentem ol step blong Cybersekuri semak
olsem inkris long sevis mo konektiviti.
National Cybersecurity Policy / Politique nationale de cybersécurité / Nasonal Cybersekuriti Polisi