2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu jõua veel riigis kaugeltki kõigini ja kõikjale. lairibaühenduse liitumisleping on 14% majapidamistel Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe konkurents. Eriti on see paista mobiiliside alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid (DESI 2020). Nõudlus ja tegelik vajadus suuremate kiiruste järele tulevikus ilmselt kasvab. 3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja alusvõimeid on vaja tuntavalt Mobiilse lairibaühenduse kasutajaid on poolteist korda nii palju kui EL-is keskmiselt (DESI 2020) suurendada. Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid agaralt, sest usaldus nende ja teenusepakkujate vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti turvaline digiriigi ülesehitus, terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda 57% majapidamisi omab ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020) arendamine. Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid kasvavad. Nii küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast kantud rünnakud on tõusuteel – tehnoloogiat kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks. Samas toetume olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate lahendustele. Kui meil pole võimet (mobiilse lairibaühenduse kasutajaid on poolteist seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult kasutuselevõtul oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid ja samuti käivitumas. lahendusi. Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL keskmike seas – 57% majapidamisi omab ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), kuigi vastavasse baasvõrku on rohkelt investeeritud ja 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde rajatud. Väljaspool suuremaid asulaid on turutõrge ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu on sinna võrgu rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge. Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel vähe. tasemel kindlustamine on Eesti jaoks möödapääsmatu, sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda digilahendustele. Eesti on kõrgelt arenenud digiühiskond, mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast taristust – võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast, tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast. Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse osutajaid, kellest suur osa hindab oma teenuse tehnoloogilist sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid. Et intsidendid levivad üle riikide piiride ja ohud kasvavad 14% maailmas üldisemalt, on väga vajalik rahvusvaheline majapidamistel koostöö. Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoleku alane ühistegevus kasvanud, aga veel pikk tee käia, Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu et kogu EL ulatuses oleks ühtlaselt kõrge tase digielu lairibaühenduse liitumisleping turvalisena hoidmisel. (DESI 2020) 7 Eesti digiühiskond 2030