digiühiskonna arengu
hetkeolukord
Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused
valitud tegevussuundadele on toodud arengukava
sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti
digiühiskonna arengu hetkeolukorra n-ö suure
pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi
põhijäreldused, sh võimalusel rahvusvahelisest
võrdlusest lähtuvalt.
Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on
praegu järgnevad:
1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga
tegemist jagub: korraga on vaja nii uuele tasemele
jõuda kui seni loodut kestmas hoida.
Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes
esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI 20202 või
eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations
E-Government Survey 20204, jm). Meid eristab see, et
meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik.
93%
Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja
ettevõtjad kasutavad riigiga asjaajamises digiteenuseid
ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on
digiriigi kasutajate
osakaal
(DESI 2020)
üks EL suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on
pea kõik otsesed avalikud teenused ühel või teisel viisil
digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti
digiriik on olnud rajatud tugevatele alusplatvormidele
+ digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud
nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud
piisavalt teada või pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik.
eri valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks,
kiiremaks, odavamaks.
+ piiriülesed teenused on vähearenenud, sh Euroopa Liidu
tasandil ja riikide vahel jätkuvalt tõkkeid riikidevahelise
Siiski on murekohti ka:
andmevahetuse ja ühisteenuste rajamiseks.
+ teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate
Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad
ootustele ega nõuetele või parimatele tavadele – isegi
paratamatult teineteisega nt talentide, ekspordi või
kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti
investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste
kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud;
kvaliteet on selles üha olulisem tegur, mis seni on Eestit
soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme
+ teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul
konkurentsis maha – paljud EL ja maailma riigid on
tasemel ülalhoid ei ole tagatud, ei tehnoloogiliselt,
viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori
protsessiliselt ega ka ressursi poolest;
digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast
tõukuvalt.
6
Eesti digiühiskond 2030