ülevaade arengukavast
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab
Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks
visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust,
täis digiväge. See kätkeb järgnevat:
riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise
kümnendi jooksul edasi arendada.
Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada
info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat ehk
digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et
+ meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju,
mida vajame või tahame;
+ oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline
ja lähme digiarengus julgelt edasi;
seeläbi saavutada „Eesti 2035“1 sihid. Otsesemalt
+ meie majandus on digiväeline – digilahendused on
panustatakse läbi järgnevate alaeesmärkide:
kogu majanduse mootor;
+ Eesti majandus on uuendusmeelne ja
+ digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist;
teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja
ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Arengukava
+ Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste
panustab läbi selle, et on loodud soodsad tingimused
loomiseks.
ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning
Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas
innovatsiooniks. Eesti majanduskeskkond kutsub
töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt
äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi
lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.
+ Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi
inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse
läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava
disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse,
füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja
mugavus. Arengukava tegevused panustavad läbi
selle, et kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad
ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad
seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud
tegevussuunad kolmel alal:
+ arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist
avalikus sektoris, sest digiriigi üldist arendamist ei
hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik
sektor Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja
suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste
kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus
olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle
nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped
ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.
kliimamuutuste mõju, ajakulu vahemaade läbimisel ja
+ arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust,
tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.
sest piisav ühenduse kättesaadavus on digilahenduste
+ Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist
ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu
korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate
kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või
ettevõtlusega. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks
taskukohaselt kõikjale Eestis.
tehnoloogiate abil. Arengukava tegevused
+ arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui
panustavad läbi selle, et valitsemiskorraldus soosib
on tagatud vajalik usaldus, saame visioonis sõnastatult
ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu,
digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab
innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud
küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka
teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning
majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti
andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste
küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades
osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele
kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba
riikidele.
parajalt ambitsioonikas siht.
4
Eesti digiühiskond 2030