1.
SISSEJUHATUS
Küberturvalisus on äärmiselt oluline nii meie heaolu kui ka turvalisuse jaoks. Mida rohkem
meie igapäevaelu ja majandus sõltuvad digitehnoloogiatest, seda haavatavamad me oleme.
Küberturvalisuse intsidendid (edaspidi „küberintsidendid“) mitmekesistuvad nii toimepanijate
kui ka taotletavate eesmärkide poolest. Kuritahtlik kübertegevus ei kujuta endast ohtu mitte
üksnes meie majandusele ja digitaalse ühtse turu poole liikumisele, vaid ka meie
demokraatiate toimimisele, vabadustele ja väärtustele. Tulevikus sõltub meie turvalisus
sellest, mil viisil kohandame oma võimet kaitsta ELi küberintsidentide eest: nii tsiviiltaristu
kui ka sõjaline suutlikkus sõltuvad turvalistest digisüsteemidest. Seda on tunnistatud nii
Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juuni kohtumisel1 kui ka Euroopa Liidu üldise välis- ja
julgeolekupoliitika strateegias2.
Ohud kasvavad kiiresti. Uuringute järgi on küberkuritegevuse majanduslik mõju kasvanud
vahemikus 2013 kuni 2017 viis korda ja 2019. aastaks võib see suureneda veel neli korda3.
Lunavara4 kasutamine on oluliselt suurenenud ja hiljutised ründed5 viitavad
küberkuritegevuse järsule kasvule. Kuid lunavara ei ole kaugeltki ainus oht.
Küberohu taga võivad olla nii riikidega mitte seotud osalejad kui ka riigid: sageli on tegemist
kuritegeliku tegevusega, mis on kannustatud kasusaamisest, kuid mis võib olla ka poliitiline ja
strateegiline. Kuritegevusega seotud ohtu võimendab piiri ähmastumine küberkuritegevuse ja
nn traditsioonilise kuritegevuse vahel, sest kurjategijad kasutavad internetti nii oma tegevuse
laiendamiseks kui ka selleks, et leida oma kuritegude toimepanemiseks uusi võtteid ja
vahendeid6. Samas on enamikul juhtudel tõenäosus kurjategijale jälile saada väga väike ja
võimalused tema vastutuselevõtmiseks veelgi väiksemad.
Samal ajal kasutavad riigid oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks traditsiooniliste
vahendite kõrval, nagu sõjaline jõud, üha enam ka diskreetsemaid kübervahendeid, sealhulgas
sekkumist riigisisestesse demokraatlikesse protsessidesse. Küberruumi kasutamine
sõjatandrina kas eraldiseisvalt või osana hübriidlähenemisest on tänapäeval kõigile teada.
Järjest levinumad on väärteabe levitamise kampaaniad, libauudised ja küberründed, mis on
suunatud elutähtsa taristu vastu, ning neile tuleb reageerida. Sel põhjusel rõhutas komisjon
oma aruteludokumendis Euroopa kaitse tuleviku kohta7 küberkaitsealase koostöö olulisust.
Kui me ei paranda oluliselt oma küberturvalisust, kasvab oht koos digitaliseerumisega.
2020. aastaks tahetakse asjade internetti ühendada kümneid miljardeid seadmeid, kuid
küberturvalisus ei ole nende projekteerimises olnud esmatähtsal kohal8. Suutmatusel kaitsta
seadmeid, mis kontrollivad meie elektrivõrke, autosid ja transpordivõrke, tehaseid, rahandust,
haiglaid ja kodusid, võivad olla laastavad tagajärjed ja see võib oluliselt vähendada tarbijate
usaldust kujunemisjärgus tehnoloogiatesse. Oht poliitiliselt motiveeritud rünneteks
tsiviilsihtmärkide vastu ja puudused sõjalises küberkaitses suurendavad seda riski veelgi.
1
2
3
4
5
6
7
8
http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/06/23-euco-conclusions/.
http://europa.eu/globalstrategy/.
Vt McAfee & Centre for Strategic and International Studies „Net losses: Estimating the Global Cost of
Cybercrime“ 2014.
Lunavara on pahavara, mis takistab või piirab kasutajate juurdepääsu oma süsteemile, lukustades süsteemi
ekraani või kasutajate failid kuniks tasutud on lunaraha.
2017. aasta mais mõjutas lunavararünne WannaCry rohkem kui 400 000 arvutit üle 150 riigis. Kuu hiljem
tabas Ukrainat ja mitmeid ettevõtjaid maailmas lunavararünne „Petya“.
Europol, Raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, 2017.
https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-defence_et.pdf.
IDC and TXT Solutions (2014), SMART 2013/0037 Cloud and IoT combination, komisjoni tellimusel
läbiviidud uuring.
2